Rastapatsid on iidne soeng, mida on kantud paljudes kultuurides ümber Maa ja mille ajalugu ulatub vähemalt 2500 a eKr. India sadhud ehk pühamehed, Egiptuse vaaraod, Polüneesia saarlased, Aafrika hõimud, Jaapanlased, Hiinlased, Kreeklased, Keldid, Viikingid, Filipiinod, Aborigeenid, Ameerika põliselanikud, Rastafari Jamaikal, Poola nõiad, Siberi šamaanid jne. Kõik nad kandsid (ja kannavad) rastapatse ühel või teisel eesmärgil.
Tuleb meeles pidada, et igaüks kes kannab rastapatse ei pea ilmtingimata kuuluma mingisugusesse liikumisse, väga paljud kannavad neid lihtsalt stiiliväljendusena ja esteetilistel eesmärkidel. Küll aga on huvitav teada kui laiaulatuslik ja kauge on rastapatside ajalugu.
Juuksed lähevad ajapikku iseenesest pusasse kui neid ei kammita, on ju põhjus miks emad oma tütarlaste takuseid juuksed pidevalt lahti peavad kammima. Seetõttu on meil alust ettekujutada, et paljud meist olid jahi- ja korilusajal selliste juustega. Juba üksnes selle pärast ei saa me öelda, et rastapatsid tulevad ühest kultuurist. Sellised pusapatsid ei näinud aga ilusad ja ühtlased välja nagu tänapäeva käsitööna valminud patsid.
Kui inimkond hakkas linnastuma, tekkisid tsivilisatsioonid ja defineeeritumad kultuurid, siis mõned meist andsid sellele soengule mingisuguse tähenduse, mõned kultuurid hoidsid seda pärandit rohkem kui teised ja sellepärast on nendel kultuuridel rohkem tõestust, et nad kandsid oma juukseid sedasi.
Eesti keeles nimetame me neid rastapatsideks, põhimõtteliselt saaksime me neid vabalt nimetada neutraalsema nimetusega, näiteks pusapatsideks, kuna Rastafari liikumine on väga noor (sai alguse 1930ndatel, algselt Nyabinghi) ja soeng ise on aga tuhandeid aastaid eksisteerinud näiteks Indias. Sellegipoolest tuleb tunnustada, et Rastafari ja nende reggae muusika tegi selle soengu legendaarseks, populariseeris seda ja andis sellele uue tähenduse, mis on meie modernsetes kultuuriruumides tänaseni tuntud ja defineeritud. See on aga vaid üks viis kuidas seda soengut tõlgendada ja seostada.
Indias nimetatakse rastapatse Jattadeks ja neid on püha mehed Sadhud kandnud tuhandeid aastaid. See soeng tähistab nende jaoks pühendumist vaimsel teekonnal, enamasti kannavad neid Shaivistid – jumala Shiva järgijad. Shival endal on ka legendi järgi pikad ja jõulised rastapatsid, mis voolavad nagu püha jõgi Ganges.
Enne Kolumbuse tulekut olid Mayade ja Asteekide preestritel samuti pikaks kasvatatud rastapatsid. Ameerika põliselanikel ehk indiaanlastel olid samuti pikaks kasvatatud rastapatsid,
Inglismaal nimetati Shakespeari aegadel rastapatse nimetustega fairy locs/faerie locks/elf locks/elven locs ehk haldjapatsideks – seda saab seega veidi seostada ka Eesti mütoloogiaga. Tänapäeval on rastapatse näha ka uuspaganlikes liikumistest nagu Wicca nõidade kooslus ja muud new age grupid. Kreeklaste skulptuurid arhailisest perioodist ja ka nende vaasimaalid kujutavad mehi rastapatsidega.
Viikingitel tekkisid rastapatsid tõenäoliselt tänu soolase vee ja päikese koosmõjul, samal põhjusel tekivad rastapatsid ka näiteks surfaritel. Eesti kultuuriruumis on rastapatsid üsna värske nähtus – on hea teada, et me saame ise vormida selle tähendust ja konteksti. Sellegipoolest on Eestile kõige lähimad pusapatsitraditsioonid Siberi šamaanid, Poola nõiad, Viikingid/Keldid ja ka Ameerika põliselanikud – on teooriaid, et eestlased on läbi Siberi kaugsed sugulased indiaanlastega.
Mõndadel Aafrika hõimudel on rastapatside kandmise traditsioon seotud jahi-ja sõjameestega. Etioopialastel olid rastapatsid vaid sõja ajal, see sümboliseeris vastupanu ja vabadust. Ajaloos on ka näha, et orjastatud rahvad olid tihti kiilakaks aetud, seega on oma ürgse krooni tagasikasvatamine võimas vastupanu sümbol. Senegalis kannavad rastapatse Baye Fall rahvas, kes on islamistid. Varajased kristlased kandsid samuti rastapatse ja selle soenguga leidub ka paar tegelast Piiblis, näiteks Samson. Kusjuures siit tulebki Rastafaridele tähtis Nazarethi vanne, mis õpetab järgijatel mitte lõigata oma juukseid.
Lisaks ajaloolistele teadmistele on tänapäeval vast isegi rohkem asjassepuutuvad hoopis subkultuurid. Rastapatse kannavad metal muusika (eriti nu-metal), grunge, crust punk, goth (gooti), hip-hop ja reggae muusika austajad. Samuti kannavad rastapatse surfarid, rulatajad, räpparid (eriti soundcloud räpparid), hipid, seljakotirändurid, trance festivalidel käijad ja holistilise ja naturaalse elustiiliga inimesed. Rastapatse seostatakse ka neo paganlike liikumistega, Indiaga seotud valgustumisteekonnaga, nõiandust ja metafüüsikat uurivate inimestega. Lisaks on rastapatse näha ka spordis ja filmides (alates Maatriksist kuni Kariibi mere piraatideni välja).
Kõigest selles teadlik olles on naljakas, et vahel võib sellegipoolest tekkida olukordi, kus keegi nimetab seda soengut kultuurivarguseks ehk cultural appropriation. Rassistlikud arvamused, et valgenahalised ei tohiks rastapatse kanda on lihtsalt asjatundmatud. Sellises olukorras on parim vastata rahulikult: “Mis kultuuri sa silmas pead? Rastapatsid on seotud kümnete iidsete kultuuridega, sealhulgas valgenahaliste kultuuride ajalooga.”
Inimkonna kirjus ajaloos on rastapatse palju kohatud, seega võib neid rahulikult kanda ükskõik, keda see stiil mis tahes moodi kõnetab 😉